Perefestivali avab trummitöötoaga Reigo Ahven

Reigo Ahven toob kohale oma isikliku djembe-trummide kogu, räägib pisut mänguvõtetest ning püüame tabada koos Aafrika Küla Kõla, kus kõik panustavad omalt poolt nii palju kui saavad ja kokku tuleb midagi suurt ja vägevat. Töötoa juures on parim see, et nii suured kui väikesed saavad koos midagi teha, mis kõiki ühtviisi paelub.

Oodatud kõik huvilised, pole vahet kas oled väike või suur, noor või vana – kõik võtame avasüli vastu rütmitama!

Djembe trummid on pärit Aafrikast.
Traditsiooniliselt õõnestatakse djembed täispuidust, mis annab trummile pehmema kõla. Tänapäeval liimitakse trummi korpus kokku ka lehtpuu liistudes. Suurim ava kaetakse traditsiooniliselt kitsenahaga, vahel ka antiloobi-, sebra- või vasikanahaga. Nahk kinnitatakse võrule ning pingutatakse nööridega trummi kaela juures. Kaasaegsete djembede puhul kasutatakse ka vintpinguteid.

Kogupikkuselt on trumm suhteliselt suur, pikkus umbes 58-63 cm ning kaetava ava läbimõõt umbes 30-38 cm. Sõltuvalt trummi suurusest ja valmistatavast materjalist võib kaal ulatuda 5-13 kg.

Trummid kaunistatakse mitmesuguse rahvusliku ornamentikaga.

Djembet mängitakse tavaliselt istudes, nii et trummi jääb mängija põlvede vahele või toetub servaga põrandale
Tänu oma ehitusele on trummi tämbriskaala väga lai, ulatudes sügavast bassitoonist kõrgete ülemhelideni.
Rahvusliku istrumendina on djembe ansambli instrument. Tavaliselt kuuluvad ansamblisse kaks djembet ja dunun(silindriline aafrika trumm), mida traditsiooniliselt mängivad ainult mehed.